Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 3 punkti 2 kohaselt on salastatud välisteave välisriigi, Euroopa Liidu, NATO või mõne muu rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni poolt salastatud ja Eestile avaldatud teave ning Eesti Vabariigi poolt välislepingu täitmiseks loodud teave, mis tuleb salastada välislepingu kohaselt. Vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korrale on välisteabega tutvumiseks nõutav lisaks riigisaladusele juurdepääsu loale ka salastatud välisteabele juurdepääsu võimaldav sertifikaat, mida väljastab riigi julgeoleku volitatud esindaja. Sellesse nõudesse näevad mõned välislepingud ette erandeid. Nii on näiteks NATO ja Euroopa Liidu teabe puhul juurdepääsusertifikaadi omamine nõutud ka siseriiklikuks kasutamiseks, samas kui nt Soome või Läti infole juurdepääs toimub Eesti riigisaladusele juurdepääsu loa ja teadmisvajaduse põhiselt. Ülevaate sellest, milliste teabe avaldajate salastatud teabele juurdepääsuks on vaja täiendavat sertifikaati lisaks Eesti riigisaladusele juurdepääsu õiguse omamisele, on toodud järgnevas tabelis:
Teabe avaldaja | Riigi julgeoleku volitatud esindaja poolt väljastatud sertifikaadi vajalikkus juurdepääsuõiguse saamiseks |
---|---|
NATO ja EL |
KONFIDENSIAALSE ja kõrgema taseme NATO ja Euroopa Liidu salastatud teabele juurdepääsuõiguse saamiseks on nõutav lisaks riigisaladusele juurdepääsu loa ja teadmisvajaduse olemasolule riigi julgeoleku volitatud esindaja poolt väljastatav juurdepääsusertifikaat. Osalemiseks välisriikides või rahvusvahelistes organisatsioonides toimuvatel tööalastel kohtumistel, kus käsitletakse salastatud teavet, väljastatakse vajadusel kinnitus, millega kinnitatakse salastatud välisteabele juurdepääsuõiguse olemasolu. Juriidilistel isikutel on kohustus taotleda riigi julgeoleku volitatud esindajalt lisaks Kaitsepolitseiameti poolt väljastatud töötlemisloale täiendavat sertifikaati siseriikliku juurdepääsuõiguse saamiseks. |
Välisriigid ja teised rahvusvahelised organisatsioonid |
Füüsilistel isikutel on siseriiklikult salastatud teabe töötlemiseks ja ligipääsu eelduseks riigisaladusele juurdepääsu loa või piiratud taseme riigisaladuse juurdepääsuõiguse olemasolu ja ametikohustustest tulenev teadmisvajadus. Juriidilistel isikutel on juurdepääsuõiguse saamiseks vajalik omada Kaitsepolitseiameti poolt väljastatud töötlemisluba. Välislepinguga ettenähtud juhtudel väljastab riigi julgeoleku volitatud esindaja nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele kinnitusi, mis tõendavad välisteabele juurdepääsu õiguse olemasolu. |
Salastatud välisteabele juurdepääsusertifikaat antakse isikule:
Juurdepääsusertifikaadi taotlemiseks füüsilisele isikule tuleb sertifikaati taotleval üksusel esitada Välisluureameti riigi julgeoleku volitatud esindaja osakonnale järgmised dokumendid:
Dokumendid juurdepääsusertifikaadi taotlemiseks tuleb esitada vähemalt 1 kuu enne sertifikaadi soovitavat algusaega. Sertifikaadi kinnituse väljastamiseks vajalikud dokumendid tuleb esitada vähemalt 1 nädal enne soovitavat algusaega.
Dokumendid võib riigi julgeoleku volitatud esindajale saata tööandja vahendusel nii tavaposti kui e-postiga (nsa@fis.gov.ee või esitada elektroonilise keskkonna kaudu
Lähtudes riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra § 130 lõikest 1 on riigi julgeoleku volitatud esindajal kohustus tutvustada füüsilisele isikule enne salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või juurdepääsusertifikaadi andmist salastatud välisteabe kaitse aluseid.
Salastatud välisteabe juurdepääsu taotlevad isikud läbivad julgeolekualaste nõuete tutvustamise (edaspidi briifing), mille lõppedes allkirjastavad kinnituse selle kohta, et on teadlikud oma kohustustest salastatud välisteabe kaitsel.
Juurdepääsusertifikaat ei või kehtida kauem kui isiku õigus pääseda juurde riigisaladusele. Juhul, kui isiku riigisaladusele juurdepääsuõigus lõpeb enne sertifikaadil näidatud kehtivuskuupäeva lõppu, kaotab sertifikaat kehtivuse.
Juurdepääsusertifikaati ei anta kõrgemal salastatuse tasemel kui sertifikaati taotleva isiku riigisaladusele juurdepääsu loa tase.
Juurdepääsusertifikaat tunnistatakse kehtetuks juhul, kui langeb ära isiku teadmisvajadus salastatud välisteabe töötlemiseks; kui isikule väljastatakse uus juurdepääsusertifikaat enne vana sertifikaadi kehtivusaja lõppu; kui muutuvad sertifikaadile kantud isikuandmed ning kui väljastatud sertifikaadi kehtivuse ajal ilmnevad asjaolud, mis välistavad juurdepääsusertifikaadi väljastamist.
Kui isikul, kellele on väljastatud juurdepääsusertifikaat, langeb enne sertifikaadile märgitud lõppkuupäeva ära vajadus salastatud välisteabele ligipääsuks või lõpeb riigisaladusele juurdepääsu luba, tuleb sertifikaati taotlenud asutusel sellest riigi julgeoleku volitatud esindajat teavitada ning tagastada sertifikaat.
Üksnes PIIRATUD tasemega salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse saamiseks sertifikaati ei väljastata. Nimetatud ligipääs tekib PIIRATUD tasemega riigisaladusele juurdepääsu õiguse, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 27 nimetatud dokumentide esitamise, briifingu läbimise korral ja kohustuse allkirjastamisel, millega kinnitatakse hoida temale töö või teenistuse kaudu teatavaks saavat salastatud välisteavet. Nimetatud juurdepääsuõigus tekib peale vastava teatise väljastamist riigi julgeoleku volitatud esindaja poolt.
Eestis registreeritud avalik-õiguslikel ja eraõiguslikel juriidilistel isikutel ning ka füüsilistel isikutel, kes soovivad NATO või EL salastatud välisteavet töödelda väljaspool riigiasutuse või Eesti Panga valduses olevat kinnis- ja vallasasja, tuleb taotleda riigi julgeoleku volitatud esindajalt juurdepääsusertifikaat. Sertifikaadi taotlemiseks on vaja esitada järgmised dokumendid:
Juriidiliste isikute puhul ei piisa salastatud välisteabe töötlemiseks ainult juriidilisele isikule väljastatud sertifikaadist, juurdepääsusertifikaate peavad omama ka kõik füüsilised isikud, kes hakkavad nimetatud asutuses salastatud välisteavet töötlema.